Värav e-Eestisse, akendega!

Tõsi, E-riigi Akadeemia esimeses asukohas Tallinnas Estonia puiesteel olid küll aknad olemas, aga katuseaknad, kust sai vaid taevast piiluda. Järgmised ruumid Rahvusraamatukogus olid peaaegu akendeta – paar tükki neid ju oli, kuid kui vaade piirdub käesirutuse kaugusel asuva majaseinaga, siis pole see just suurem asi vaatepilt, saab lugeda Äripäeva ajakirja Sisustaja juuni numbrist.  “Kui Rotermanni kolisime, sai eGA (e-Governance Academy – toim) esimest korda aknad, kust oli ka vaade,” kirjeldab E-riigi Akadeemia finantsjuht Aile Kullerkupp, kes oli uue kontori loomisega tihedalt seotud. Ailega tuleb nõustuda, sest vaade on tõesti kaunis: vanalinna tornid, Rotermanni kvartalisse kerkinud moodsa arhitektuuriga hooned – mida sa hing veel ihkad!

Jaapani ja Eesti disaini kohtumispaik

Kui uusi kontoriruume otsima hakati, oli sõelal mitu varianti, nende seas ka Ülemiste City. Valik langes siiski Rotermanni kasuks, sest südalinnas asuvast kontorist on väliskülalistel hõlbus Maarjamaa pealinnaga omapäi tutvuma minna ning kõik on mugavalt ka käe-jala juures. 

Varem asus samal kontoripinnal reklaamiagentuur AGE McCann, mille sisearhitekt oli jaapanlane Tomomi Hayashi. Üsna palju tema loodut on E-riigi Akadeemia ka säilitanud. Väga lammutama ei tahetudki hakata – ühelt poolt finantsilistel põhjustel, kuid ega polnud väga vajagi. Seega on üldine planeering enam-vähem samaks jäänud, mõned klaasvaheseinad on suuremat privaatsust soovides juurde ehitatud ning üldist tonaalsust veidi heledamaks ja põhjamaisemaks timmitud. “Siin olid tumedad uksed, tumedad toonid, vineeriga viimistletud vaheseinad ja klaasseinad – tundus, et nii võikski jääda. Siiski polnud see päris meie nägu ning seega hakkasime koostöös Arhitekt 11 sisearhitekti Hannelore Kääramehega siia oma nägu kontorit kujundama,” kirjeldab E-riigi Akadeemia kommunikatsioonijuht Anu Vahtra-Hellat.  

Oma näo otsimisel oli Anu sõnul kõige tähtsam leida vastus küsimusele, kas kontorist tahetakse teha 100% Eesti asi või oleks mõistlikum kombineerida Eestit ja rahvusvahelisust. “Valisime põhjamaised kujunduspõhimõtted ja läbinisti rahvuslikuks ei läinud, näiteks rahvariide mustreid siit ei leia. Samas tahtsime, et meie juurde sisse astudes oleks aru saada, et see on siiski Eesti, mitte Valgevene või India,” selgitab Anu. Nii ongi põhjamaisele disainikeelele omaselt kujunduses palju õhku ja värskust, valitsevad sinakad ja valged toonid, palju on kasutatud klaasi ja puitu. Eestimaisust toovad esile kontoriasukad ise – Sisustaja külaskäigu ajal olid näiteks ühel töötajal, kaunil blondil neiul, jalas Muhu sussid. Indias midagi ega kedagi sellist kindlasti ei näe!

Maakaart näitab tööpiirkonnad kätteKontorisse sisenedes satub külaline avarasse fuajeesse. Esimese asjana jääb silma sekretäri selja taga asuv klaassein, millele on rannakive või jäätükke meenutavate valgete kleebistega kujundatud maakaart. Rohelised täpikesed kaardil tähistavad riike, kus on tehtud või parasjagu teoksil mõni e-valitsemise koolitus- või nõustamisprojekt. Samasugused valged kleebised on ka kabinette ja nõupidamiste ruume üldkasutatavatest aladest eraldavatel klaasvaheseintel, täites nii pilgupüüdja kui ka visuaalse eraldatuse looja rolli.  

Fuajee ümber on koondatud koosolekute ruumid ja koolitussaal, samuti puhkenurk. Suurem osa töökabinette paiknevad kontori tagaosas, luues inimestele piisavalt privaatsust ja võimalust keskenduda. 

Aile rõhutab, et piisav hulk koosolekuruume oli nende kindel soov, ruumid on ka pidevas kasutuses. “Ma ei tea, kuidas me varem üldse hakkama saime. Eks omavahelisi nõupidamisi tuli eelmises kontoris pidada ka lihtsalt kellegi laua juures istet võttes, samas segas see teisi töötajaid,” nendib Aile. Koosolekuruumid on ristitud maailmajagude nimedega – Euroopa, Aasia, Aafrika jne –, et oleks ikka rahvusvaheline ja väliskülalised eestikeelsete nimedega keelt sõlme ei peaks väänama. No katsu sa öelda õunaaed või jäääär, kui eesti keel su emakeel pole. 

Kööginurk kannab kõige külmema koha, Antarktika nime ning selle seinal püüab pilku foto Neeme tuletornist. Disainer Erkki Punga tehtud fotol, mille ta E-riigi Akadeemiale kinkis, on loomulikult sügavam tähendus. “Eesti on nende riikide jaoks, kes tahavad samuti e-riiki luua, omamoodi majakas,” märgib Anu, lisades siiski, et lisaks Eestile on palju eeskuju väärivat ka Lõuna-Koreas ja Singapuris. 

Kus ma istuma hakkan? Üllatus!Umbes 400 ruutmeetrise pinnaga Tallinna kontoris on töökohad 25 inimesele. Tõsi, sageli on nii mitmedki neist erinevates maailma paikades kogemusi jagamas, nii et igapäevaselt on kontor väiksema arvu inimeste päralt. Muide, see, milline uus kontor välja nägema hakkab ja kuhu keegi istuma pannakse, oli suuremale osale töötajatest üllatus. “15. veebruaril tuli lihtsalt uude kohta tulla ja siis saadi alles teada, milline siin kõik välja näeb ja kus keegi tööle hakkab,” kirjeldab Aile, kelle sõnul nurinat stiilis “ma tahaksin hoopis seal kabinetis olla” ette ei tulnudki. 

Vaba, värske ja läbipaistev

Just selliste sõnadega iseloomustab Arhitekt 11 sisearhitekt Hannelore Kääramees E-riigi Akadeemia uut kontorit.

Tema sõnul püüti tööd alustades selgeks mõelda, mida E-riigi Akadeemia igapäevaselt teeb ja kes on inimesed, kes seal töötavad. “E-riigi Akadeemia tegeleb e-demokraatia, avatud infoühiskonna, avatud valitsemise ja küberturvalisuse teemadega, seega olid esimesed märksõnad just vabadus, värskus, läbipaistvus ja helgus. Seda silmas pidades kujunes ka eGA ruumikontseptsioon ja neid omadusi kokkuvõttev märksõna õhk,” kirjeldab Kääramees.“Eelmise kontori iseloom (reklaamibüroo Age McCann) oli üpris erinev E-riigi Akadeemia spetsiifikast. Seetõttu tegime ka päris palju ümber. E-riigi Akadeemia vajas rohkem esinduslikkust, kuna neil käib palju väliskülalisi. Samuti oli neile oluline akustika pool, seetõttu katsime varasemad betoonpõrandad vaipkattega ja lisasime avatud laeossa akustilisi paneele,” selgitas Kääramees.